Suurpea. Ajalugu
Projekt algas 2009. aastal, kui avasime Pärispea küla 750. aastapäeva puhul mereäärse matkaraja. Jätkuprojekti abil uuendasime Pärispea radade viitasid ja stende, pikendasime rada Suurpea Toomarahva peatuseni, panime üles neli uut infotahvlit.“
Kultuuriloolise tahvli tekstid koguti külarahva meenutustest, kokku pani Tiina Perminov. Infotahvli kujundas Anu Karjatse, kes joonistas selle jaoks küla talude kaardi. Suurpea on valdavalt piki mereäärt kulgev ahelküla. Kaardil on eraldi ära märgitud kõige vanemad 4 talu ehk põlistalud, uuemad talud, sõjaväelinnak, kiigeplatsid, lautrikohad, rändrahnud. 1934. aastal oli Suurpeal 39 talu, praegu elatakse 22 elumajas, suvilaid on 20.
Tahvlil on fotod külast 1960ndatel aastatel ning tänapäeval toimunud ühistest ettevõtmistest. Kirjas on lühiülevaade küla esmamainimisest 1637. aastal, kui Suurpead nimetatakse vakuraamatus külaks. Tutvustatakse külaelanike tegevusalasid, seltsielu ja kooliharidust minevikus ning tänapäeval.Pikendatud matkaraja kohta ütles Linda Metsaorg, et seda on korrastanud Suurpea sadama omanik Peep Sarapuu koos abilistega, kohati vajab veel korrastamist.
…
Lahemaa militaarpärandipäevad 2020
Esimene Lahemaa militaarpärandi seminar toimus 22. juulil 2017 endises nõukogude armee instituudihoones. Räägiti sealse piirkonna elust-olust Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal. Peale seda külastati Hara sadamat ja Suurpea endist sõjaväelinnakut, mis olid ühendatud merekaablitega.
1950. aastate teises pooles ehitati Suurpeale instituudihoone ja rajati linnak, kus kunagi oli kool, lasteaed, söökla, kasarmud ja elumajad. Praegusel ajal elatakse neljas kortermajas, millel on erinevad omanikud. Enamik kortereid on kasutuses suveperioodil, mil tulevad Suurpeale suvitajad, alalisi elanikke on 50 ringis. Nõukogude ajal oli Suurpea linnakus 1000 elanikku ning neile lisaks veel 600 ajateenijat.
Enamik vanadest militaarhoonetest on praeguseks eraomandis, suurem osa neist lagunevad ja omanikud ei tee nende hoonetega midagi. Samas tõdeti seminaril, et Juminda ja Pärispea poolsaar on militaarpärandi poolest erilised.
Lahemaa militaarpärandi päevad 2020 toimusid 28. juulist 30. juulini ning ürituse raames külastati Hara sadamat, Suurpea küla ja Juminda poolsaart.
29. juulil toimus tegevus Suurpea külas, kus oli keskseks teemaks „Argielu Lahemaa piiritsoonis, raudse eesriide varjus“, kus kohalikud elanikud Õie Kivi ja Asta Lamonova (neiupõlvenimi Kivi) rääkisid, kuidas sõjaväeosa ja linnak sinna tekkisid ning ka elust Suurpeal Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal. Nimelt leidis Asta Lamonova endale sealt ka abikaasa, kes teenis Suurpeal aega ja elab nüüdseks Loksal. Enda lapsepõlve Suurpea külas meenutasid Õnne Arba ja Anneli Lamonova: seal oli elu nagu lill ja kõik eluksvajalik olemas. Nimelt elas Õnne Arba muidu Lääne-Virumaal, aga veetis kõik oma suved Suurpea külas vanaema ja vanaisa, Elvi Kivi ja Valdek Kivi juures. Asta elas ja töötas aga Suurpeal ning elab siin tänase päevani. „Suurpeale sai ainult erilubadega ning iga kord, kui sinna sõitsime, kontrolliti lube piiripunktis,“ meenutab Õnne Arba.
Militaarpäeva Suurpea külas aitasid korraldada MTÜ Parim Paik Suurpeal liikmed. Hommik algas kell 7 supi keetmisega. Plaanis oli teha kohtumine kõigi huvilistega Suurpea linnaku platsil, kuid ilm vedas meid alt ja oli vaja ruttu kõik ümber planeerida ning leidsime, et kõige parem koht on endine tuletõrje maja, mis sai siis ruttu enne külaliste saabumist ette valmistatud.
Päev oli väga tihe, rahvast oli kuskil poolsada ning kõik said kuulata palju huvitavaid lugusid nii Artur Talviku, Asta Lamonova, Õie Kivi, Karli Lambot, Kaarel Piirimäe, Anneli Lamonova ja Õnne Arba meenutustest. Meenutused:
Peale supi ja maitsvate Moska saiakeste söömist (saiakesed valmistas endine Suurpea küla elanik Zanna Saltseva) mindi ringkäigule Suurpea endisesse sõjaväeossa ja linnakusse, kus oldi telefoniga ühenduses Volodja Lamonoviga, kes rääkis meile kus mis asus ja kuidas Suurpeal sõjaväes olemine välja nägi. Pärast ametlikku osa tulid kohale ETV+ ajakirjanikud „Suvestuudiost“ ning tegid intervjuu Suurpea küla kohta Ave Pauluse, Robert Treufeldti ja Anneli Lamonovaga. https://etvpluss.err.ee/1113936/letnjaja-studija Suurpea külast tuleb juttu 26:51 ja edasi.
Suured tänud Ave Paulusele ja Robert Treufeldtile, kes meid sellesse projekti kaasasid. MTÜ Parim Paik Suurpeal liikmed on väga tänulikud ning meie koostöö Suurpea küla osas veel jätkub, sest teha on palju, et Suurpea küla elu parandada ja et Suurpea küla saaks kunagi kauneima küla tiitli!